Tervisemajandus on kogu maailmas kiirelt arenev tööstusharu, mis keskendub tervise ja eluea pikendamisele läbi uute tervisetehnoloogiate ja -teenuste kasutuselevõtu. Eesti Tervisemajanduse Koja eesmärgiks on tervisemajanduse kui ettevõtlusvaldkonna arendamine koostöös riigi, teadusasutuste ja ettevõtetega. Töötame selle nimel, et suurendada Eesti tervisemajanduse ekspordivõimekust ning muuta see sarnaselt meie digiriigile maailmas teenäitajaks.
Eesti inimeste keskmine tervena elatud eluiga on Euroopa Liidus eelviimasel kohal. Tervena elavad Eesti mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat (Statistikaamet 2020).
Tänane ravikeskne tervishoiusüsteem ei toeta ennetava tervisekäitumise juurdumist ja kroonilistesse haigustesse haigestumise vähenemist.
Värsked uuringud näitavad süvenevat põlvkondadevahelist terviselõhet – noorem põlvkond haigestub kiiremini kroonilistesse haigustesse.
miljonit inimest sureb igal aastal üle maailma kroonilistesse haigustesse – peaaegu üks inimene sekundis.
miljardit eurot kulutavad EL riigid aastas kroonilIste haigustega võitlemisele – 80% kõikidest tervishoiukuludest.
aastat elavad Eesti mehed tervena – 9 aastat vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Naised elavad 59 aastat ehk 5,5 aastat vähem Euroopa keskmisest.
protsenti elavad Eesti mehed oma elust tervena ning naised vaid 72%.
Alates 1. jaanuarist 2018 saab tööandja maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis. See avab potentsiaalis ca 300 MEUR suuruse turu tervisemajanduse teenuste laiemaks välja arendamiseks, kuid selleks on vaja süsteemsemat koostööd riigi, tööandjate ja teenusepakkujate vahel.
Tehnoloogia areng on teinud inimestele kättesaadavaks uudsed tervise juhtimise tööriistad ning lähiaastatel see areng järjest kiireneb. Täna kättesaadavad lahendused keskenduvad eelkõige konkreetsete terviseandmete haldamisele (uni, dieet, sammud, sportimine jne). Nende peamiseks probleemiks on:
Erinevad allikad väidavad, et tervise juhtimiseks vajalikud andmed jaotuvad tulevikus järgmiselt:
Selle andmemahu haldamiseks ja kogumiseks täna ühtne süsteem ja kokkulepped puuduvad.
Oluline on luua tervisekäitumist toetav infrastruktuur (nn isiklike tervisekontode lahendus), mis aitaks inimestel oma tervist juhtida, andmeid turvaliselt ja süsteemselt koguda, hallata, analüüsida, jagada. Suure osa saab ära teha erasektor (nt juba praegu on erinevates riikides arendamisel ja testimisel erinevad tervisekontode keskkonnad), kuid kindlasti on oma roll siin ka riigil.
Teatud käitumist võiks väärtustada mitte ainult rahaliselt (näiteks kui inimene on kord aastas hambaarsti juures käinud, siis järgmisel aastal on riigipoolne hüvitis suurem ja kui inimene oma tervise eest ei hoolitse, siis on väiksem), vaid ka ajaliselt (saaksid järjekorras kiiremini ette gripihooajal, kui gripivaktsiin tehtud ning onkoloogi juurde saad kiiremini, kui oled skriiningus osalenud). Kogutud infohulga kasvades tekivad uued ja uued sarnased motivatsiooniskeemid.
Eesti Tervisemajanduse Koda on mittetulundusühing, mille eesmärk on tervisemajanduse sektori arendamine koostöös riigi, teadusasutuste ja ettevõtetega.